Eesti arhiivisüsteemist, selle ülesannetest ning arengusuundadest võib lugeda siit.
Arhiivid Eestis
Õiguslikus tähenduses jagunevad Eesti arhiivid avalikeks ja eraarhiivideks. Riigile kuuluvad avalikud arhiivid on koondatud kokku Riigikantselei haldusalas tegutsevaks Rahvusarhiiviks. Veebipõhiste teenuste väljaarendamisega on riigi arhiivide arv vähenenud ajavahemikul 1999-2009 kaheksateistkümnelt üheksale. Lisaks kolmele kesksele arhiivile (Ajalooarhiiv Tartus, Riigiarhiiv ja Filmiarhiiv Tallinnas) tegutseb praegu veel kuus piirkondlikku maa-arhiivi.
Avalikud arhiivid on ka kohalike omavalitsuste arhiivid (linnaarhiivid) Tallinnas ja Narvas. Kõikjal mujal kohalikes omavalitsustes tagab avaliku arhiivi teenused Rahvusarhiiv. Peale Eesti Rahvusringhäälingu Arhiivi ei ole Eestis väljaspool Rahvusarhiivi ajaloolisi riigiasutuste arhiive.
Seega on Eesti avalik arhiivisüsteem üsna riigikeskne ja tsentraliseeritud. Peaaegu kõik riigi poolt osutatavad arhiiviteenused, sh suurem osa enamkasutatavatest arhivaalidest, on kättesaadavad veebipõhiselt ja tasuta (http://www.ra.ee/vau/). Arhiivide kauglaenutussüsteemiga Tallinnas (Riigiarhiiv), Tartus (Ajalooarhiiv) ja Pärnus (Keskraamatukogu) on tagatud juurdepääs arhivaalide originaalidele nende säilituskohast sõltumata. Alates 2005. aastast, mil internetis sai kättesaadavaks arhiivi infosüsteem AIS ja digiteeritud allikate kogu Saaga, on Rahvusarhiivi kasutajaskond kasvanud vähemalt kümnekordseks.
Avalikule arhiivile sarnaseid ülesandeid täidavad ka Eesti Kirjandusmuuseumi struktuuriüksustena tegutsevad Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahvaluule Arhiiv, arvestatavad arhiivikogud on veel paaril suuremal teadusraamatukogul (Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu), ja muuseumil (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum).
Kultuurilooliselt olulised on erinevate eraõiguslike isikute juurde ajalooliselt kujunenud dokumendikogud, näiteks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku või President Lennart Meri arhiivid. Niisuguste kogude korrastamist ja kirjeldamist on toetatud riigieelarvest.
Rahvusarhiivi poolt väljastatavate tegevuslubade alusel toimib Eestis ka kuus dokumendi- ja arhiivihalduse teenust pakkuvat eraarhiivi, suurimat turuosa evib AS Arhiivikeskus.
Poliitika ja seadusandlus
Arhiivide tegevust reguleerib Arhiiviseadus (RT I 1998, 36/37, 552), mille kohaselt on arhiivinduse arengu kavandamine Riigikantselei ja Rahvusarhiivi ülesanne-. Valdkonna arengukavade ja õigustloovate aktide läbivaatamine ning riigiarhivaari konkursi läbiviimine on riigisekretäri juhtimisel tegutseva arhiivinõukogu pädevuses.
Rahvusarhiivil on kahesugune roll ühiskonnas - ühest küljest tuleb tagada dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine, teisalt panustab arhiiv digitaalse dokumendiloome ja e-riigi arengusse. Sellest johtuvalt leidub arhiivinduse strateegilist plaanimist puudutavaid punkte mitmes riiklikus arengukavas.
Riigikantselei ja Rahvusarhiivi arengukavad peavad kokku kõlama Vabariigi Valitsuse tegevuskava, Infoühiskonna arengukava 2013 ja Digitaalse kultuuripärandi arengukavaga. Rahvusarhiivi tähtsaimaks prioriteediks on praegu täisfunktsionaalse digitaalarhiivi rajamine aastaks 2012, mis on elektroonilise asjaajamise jätkusuutlikkuse ning laiemalt ühiskonna mälu kestmise eeltingimuseks. Teine oluline arengusuund seondub kultuuripärandi, sh ka avalike arhivaalide, digiteerimise ja kättesaadavaks tegemisega veebis. Rahvusarhiiv on antud valdkonnas kandnud Eestis liidrirolli. Kolmas valitsuse tegevuskavaski esindatud teema on nõuetekohaste arhiivihoonete rajamine Tallinnasse ja Tartusse. Sellega saab tagada dokumentaalse kultuuripärandi nõuetekohase säilitamise, ent teha ka organisatsioonilisi ümberkorraldusi ning muuta Rahvusarhiivi töö efektiivsemaks.
Arhiivinduse tuumülesannete täitmiseks on riigiarhivaar kinnitanud Digitaalarhiivinduse arengukava, Rahvusarhiivi hindamispoliitika ja Rahvusarhiivi säilituspoliitika. Heade tavade kujundamiseks Eesti dokumendi- ja arhiivihalduses annab Rahvusarhiiv välja soovituslikke juhiseid.
Rahastamine
Rahvusarhiivi tegevuskulud kaetakse lõviosas riigieelarvest, tasuliste arhiiviteenuste osutamisest laekuv omatulu ei ületa 2-3% aastaeelarvest. Riigi eelarvest finantseeritava Rahvuskaaslaste Programmi toel viiakse läbi mitmeid ettevõtmisi välis-eesti kogukondade arhiivide kättesaadavaks tegemiseks. Kultuurkapital toetab arhiivide poolt väljaantava ajalookultuuri ajakirja „Tuna“ ilmumist. Linnarhiivide kulud kaetakse vastava kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Viimastel aastatel on oluliseks muutunud välisabi kaasamine digitaalarhiivinduse edendamiseks. Nõnda rajatakse täisfunktsionaalne digitaalarhiiv Rahvusarhiivis Euroopa Liidu struktuurifondide investeeringute abil.
Haridus
Arhiivinduse erialast haridust saab omandada Tartu Ülikoolis, sealne õppekava keskendub eelkõige ajaloo ja allikaõpetusega seonduvatele ainetele. Infokorralduse ja dokumendihalduse kallakuga saab arhiivindust õppida ka Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Arhivaarina avalikus arhiivis töötamiseks tuleb omandada arhivaari kutsetunnistus. Vastava kutseeksami läbiviimine on arhiiviseaduse kohaselt Rahvusarhiivi ülesanne.
